Varjumiskoha rajamine keldrist: ühe Tallinna kortermaja teekond ideest teostuseni

Miks varjumiskoht on täna aktuaalsem kui kunagi varem

Eesti julgeolekuolukord on viimaste aastatega muutunud ja riik on teinud selgeks, et korterelamute kriisivalmidus ei ole enam soovitus, vaid tulev kohustus. Siseministeerium avas 2026. aasta alguses korteriühistutele toetusvooru, mis oli toetus, mitte laen. Tegemist oli ühega harvadest juhtumitest, kus riik kattis kogu projekti kulu. Eelarve ammendus aga kiiresti ja voor on praeguseks suletud.

Paljud ühistud lükkavad otsust edasi, kuna ei tea, kust alustada. Selle blogipostituse eesmärk on näidata, mis ühe reaalse projekti taga peitus ja mis tõhususe võtteid saab iga ühistu ise rakendada.

Saadaolevad toetused: kaks allikat, mida kombineerida

Tallinna korteriühistutele on olnud kaks paralleelset toetusmeedet. Seis 25.10.2026: riigi toetuse voor on suletud, Tallinna linna toetuse tingimused kontrollige linna kodulehelt. Nutikas planeerimine tähendab mõlema ärakasutamist, kui võimalus taas avaneb.

Riigi toetuse saamiseks peab kortermaja suletud netopind olema vähemalt 1200 m² ja vähemalt 80% korteriomanditest peab olema eraisikute käes. Taotlus esitatakse RTK e-toetuse keskkonna kaudu ja otsus tehakse 14 tööpäeva jooksul.

Mida varjumiskoha projekt reaalselt tähendab: Paldiski mnt näide

Maja kelder oli aastatega muutunud kohaks, kuhu keegi eriti ei läinud. Puidust keldriboksid olid enamjaolt tühjad, inimesed lihtsalt ei usaldanud seda ruumi. Põrand oli kaetud paksu mullasegu kihiga, mis oli arvatavasti saepurust ja vanast mööblist kokku pressitud. Lisaks olid keldris vanad asbestsoojustorud, mis kujutasid otsest terviseriski.

Projekti käigus tegime järgmist:

• Viisime keldrist välja kogu jäätmed ja seisma jäänud vara, sh vanad puidust keldriboksid.
• Asbestsoojustorud eemaldati. Selleks kutsuti sertifitseeritud asbesti eemaldamise spetsialistid, kes töötasid kinnises piirkonnas ohutusnormide järgi.
• Mullasegu ja vana pinnas puhastati mitmepäevase käsitsi kaevamise ja väljaveo teel.
• Põrand betoneeriti ainult nendes ruumides, kus vana põrand ei vastanud nõuetele. Kus põrand oli korralik, säästeti materjali ja aega.
• Seinad ja laed korrastati, paigaldati uus laevalguslahendus.
• Ruumid kohandati varjumiskoha nõuetele vastavaks.
• Uued metallist keldriboksid paigaldati ja on praegu kasutusel.

Kogu protsess võttis umbes kaks kuud. Tulemus: kelder, kus inimesed käivad, mida kasutatakse ja mis vastab nõuetele.

Asbesti küsimus: mida iga ühistu peab teadma

Enne 1990. aastat ehitatud majades on asbest tavaline. Küttesüsteemide soojusisolatsioon, kattematerjalid, mõnikord ka põrandakatteid. Asbest iseenesest ei ole ohtlik, kuni see on terviklik. Probleem tekib siis, kui materjal puruneb ja kiud eralduvad õhku.

Kui kahtlustate asbestmaterjale oma keldris, on esimene samm asbestiuuring. Litsentseeritud labor võtab proovid ja annab otsuse. Alles seejärel saab planeerida eemaldamist.

Miks tasub teha mitu asja korraga: keldriboksid ja varjumiskoht

Üks peamine õppetund sellest projektist on see, et ehitamine maksab mitte ainult materjalide poolest, vaid ka mobiliseerimise, sisse- ja väljaveo ning tööjõu poolest. Kui ehitaja on juba kohal ja kelder on tühjaks tehtud, on keldribokside vahetus kordades odavam kui hiljem uuesti alustada.

Seetõttu soovitame korteriühistutel vaadata varjumiskoha projekti kui terviklikku keldrikorrastust:

1. Varjumiskoha nõuetele vastav kohandus. See on toetusest kaetav osa.
2. Keldribokside vahetus (vanad puidust uute metallisteks). Kaetakse ühistu eelarvest, kuid tehakse sama mobilisatsiooni raames.
3. Asbestisaneerimine, kui see on vajalik. Kontrollige RTK tingimustest, kas kulu on abikõlblik.
4. Valgustus ja elektritööd. Tellitavad tervikpaketina, abikõlblikkust kontrollige RTK tingimustest.

Mitu korda ehitamine ei ole ainult ebamugav, see on kulukas. Üks projektijuhtimine, üks mobiilne ehitusmeeskond, üks prügivedu ja üks järelevalve on oluliselt tõhusam kui kaks eraldiseisvat projekti.

Enne ehitust: kas teie keldri plaanid on korras?

Paljud ühistud ei tea, et toetuse taotlemine võib seiskuda juba enne ehitust, kui keldri kohta puuduvad ajakohased plaanid. Kui töö vajab ehitusteatist või ehitusluba, menetleb seda pädev asutus, tavaliselt kohalik omavalitsus, ja aluseks peab olema tegelikkusele vastav projekt. Kas teatis või luba on üldse vajalik, sõltub tööde mahust. Vanades majades on aga keldris aastakümnete jooksul palju muutunud: puidust vaheseinad on nihutatud, ruumid ümber jaotatud, tehnoruumide ümber on tekkinud tõkkeid.

Kuidas alustada: viis sammu korteriühistule

1. Hinnake oma keldrit. Kas seal on asbest, mida on vaja eemaldada? Mis seisus on põrand, seinad, laed? Kas ventilatsioon on olemas?
2. Kontrollige, kas keldri plaanid vastavad tegelikkusele. Kui joonised puuduvad või on aegunud, tasub enne toetuse taotlemist lasta need korrastada. Vastasel juhul võib toetuse menetlus seiskuda.
3. Jälgige RTK kodulehelt järgmist taotlusvooru. 2026. aasta voor on eelarve ammendumise tõttu suletud ja uue vooru aega ei ole veel kinnitatud. Valmis dokumentidega ühistul on järgmisel korral eelis.
4. Küsige ehitajalt hinnapakkumist. Hea ehitaja teeb ülevaatuse ja annab hinnangu nii varjumiskoha tööde kui keldribokside kohta ühiselt.
5. Planeerige tervikprojekt. Kasutage ehitusmobilisatsiooni maksimaalselt ära. Varjumiskoht, boksid, valgustus ja asbest, kõik ühes voorus.

Tarmor Ehitus on spetsialiseerunud korterelamute varjumiskohtade ehitamisele ja keldrirenoveerimistele. Oleme läbinud asbestisaneerimise projektid, teinud koostööd sertifitseeritud spetsialistidega ja teame, mis Tallinna kortermajade keldrites tavaliselt ootab.